10.1.2

Gustav Adolfi Gümnaasiumi „Krasnaja strela”

Gustav Adolfi Gümnaasium andis märtsis ja aprillis 2018 Alexela Kontserdimajas
kaks algupärast kontsertetendust „Красная Стрела“ („Punane nool“).

„Punane nool“ – rong, mis kihutas öistel tundidel Leningradist Moskvasse – oli kui edu ja progressi tunnus. Paraku ei puudunud ajajärgust draamad, kuid ka sel ajal kõlas muusika. Paar-kolm aastakümmet on need lood tolmunud fonoteegi riiulitel, suhtuti neisse isegi pisukese põlastuse ja sarkasmiga.

Aga tänased noored, kellele kujutlus NSV Liidust on jäänud enam kui ähmaseks, vajutasid pöidlad nõukaaja stagnaatilisse, kuid tormilisse muusikalisse epitsentrisse ja tõid kontserdilavale NSV Liidu tipp-estraadimuusika – laulud, mis kõlasid igapäevaselt inimeste kõrvus kuuendikul planeedist. Vabas Eestis sündinud koolinoorte ülesastumine toonaste ja tänaste staaride kõrval tundub isegi vastuoluline, kuid sellest sündiski kontserdil tervik, mida sidus suurepärane muusika väga heas helikeeles ja esituses.
Laulsid Priit Volmer ja Eduard Toman, GAGi õpilased Jaagup Tuisk, Karl Vilhelm Valter, Saara Kaldma, Iris Nõmmann, Ingmar Nõmmann ja õpetaja Lilian Reinmets ning koolinoored teistest Tallinna koolidest. Mängis GAGi estraadiorkester Tõnis Kõrvitsa ja Siim Aimla seadete järgi.

Lilian Reinmets, GAGi muusikaõpetaja, kontsertprojektis üks solistidest:

/—/ Usun, et tänapäeva noortel pole toonase muusikaga nii tihedat ega emotsionaalset seost ning nende jaoks on see muusika pigem huvitav, omapärane ja kohati ehk ka koomiline. Lisaks annab hea võimaluse praktiseerida ja harjutada vene keelt. Valitud repertuaari esitamist Eesti juubeliaastal võiks näha kui meenutust möödunud aja kultuurist. See võiks näidata sedagi, et oleme leppinud olnuga ja ei eita minevikku. Kuigi möödunud ajad ei olnud lihtsad, ei saa siiski ajalooga võidelda, toimunut on võimalik vaid aktsepteerida ja edasi minna. Pealegi pole muusika milleski süüdi ning pigem võib see muusika olla sillaks praegu Eestis elavate venelaste ning eestlaste paremaks lõimumiseks ja suhete parandamiseks edaspidi.

Saara Kaldma, GAGi 11. klassi õpilane, üks solistidest ja viiulimängija estraadiorkestris:

Kui esimest korda kuulsin NSVL estraadimuusika projektist, olin kergelt segaduses, just meie vabariigi juubeliaasta tõttu. Sain aga kiiresti aru, et kui kogu aasta on täis vaid EV100 teemalisi kultuuriüritusi, võib järgmine samateemaline kontsert näida üksluisena. Vene estraadimuusika on midagi täiesti teisest värvipaletist. See on omamoodi kultuurišokk ja ka ajalootund käsikäes. Gümnaasiumieas noored teavad Nõukogude Liitu kui peatükki ajaloos, kuid selle projektiga on meil võimalus killukesega sellest ajast lähemalt tutvuda. Jah, on teada, et paljudel, kes ise sel ajal elasid ja kasvasid, võivad esile kerkida pigem negatiivsed emotsioonid. Seda enam tuleb rõhutada, et meie teeme lihtsalt muusikat, suure südame ja kirega. Muusika pole ju kellelegi kurja teinud. On suur rõõm saada osa sellisest erakordsest võimalusest, tutvuda täiesti teistsuguse muusikaga ning sihtida täiesti uut publikut.

Hendrik Agur, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor