10.2

Meemid kui tänapäevane koolipärimus

Tavaliste koolielu arhetüüpide seas on siiski midagi 21. sajandile eriomast –
need on nutitelefonid õpilaste käes, kotis, laua all või peal.

Telefonid on muutnud koolielu nähtavalt ja nähtamatult. Telefon on suur koondumispunkt, elu oluliste asjade kvintessents. Elu läbi nutivahendi muutub värviliseks mänguks, visuaalseks paraadiks, millel on oma peen struktuur, moevoolud ja leerid. Visuaalne tekst on oma hüper-, inter- ja transtasanditega uue maailma peegeldava olendi vastuvõtu- ja väljendusvahend, luues kiirteid siin ja praegu toimuva ja globaalset kõneainet pakkuva vahel.

Meemi mõistet omistatakse Briti evolutsioonibioloogile ja kirjanikule Richard Dawkinsile. Oma meemiteoorias võrdleb ta kultuurinähtusi viirustega, mis, mõned rohkem, mõned vähem edukalt inimestevahelises suhtluses paljunevad. Säärane võrdlus lükkab eemale aga ühe olulise aspekti meemide loomuses: nende võime inimesi ühendada. Nii on see inimese ja koolielu üks läbivaid tunge – olla koos sõprade ja koolikaaslastega, kaaskannatajatega, ühiste naerupahvakute osaline, nendesse kuuluja ja nende looja.

Moodsal ajal meemid, vanapäraselt folkloor, koolipärimus annab erilise sissevaate koolielu reaalsetesse olukordadesse. Nendes korduvad õpetajate näod, enese- ja olukordade iroonia ventileerib igivana vastuseisu õpilaste ja õpetajate vahel, inimese ja tema ülesannete vahel. Meemide loomise, jagamise, nende üle naermise, muheda äratundmise sees liigub folkloorne liin Juku anekdootidest, piltmõistatustest, keerdküsimustest uue transmediaalse huumorini.

Sestap kogugem neid pildikesi oma koolielu albumitesse, sest nalja tuum on tõsine!

Lorem Ipsum is simply dummy text of the printing and typesetting industry. Lorem Ipsum has been the industry's standard dummy text ever since the 1500s

Õpilaste loodud meemid väärivad kogumist koolielu albumitesse, sest nalja tuum on tõsine (Kristel Kivari)

Kristel Kivari, Kadrioru Saksa Gümnaasium