3.1.4.4

Kadrioru Saksa Gümnaasium süvenes saja aasta lugudesse

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi (KSG) 12. klasside ajalookursuse ning Eesti juubeliaasta raames valmis näitus „100 aasta lood“.

Ajalookursus oli üles ehitatud projektõppe vormis. Projekti eesmärgiks oli tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva kogu kooliperega, õppida ajalugu perekonnalugude ja esemete kaudu, anda õpilastele positiivne õpikogemus ning edendada projektõpet Eesti koolides, jagades blogi kaudu kogemusi kõikide huvilistega.

Õpilased kogusid esemeid, pilte ja kirjalikku materjali perioodist 1918–2018 ning intervjueerisid esemete omanikke või nende peresid. Iga ese või pilt oli seotud lõpuklassi õpilaste, õpetajate või nende sugulastega.

12. klasside kujundusmeeskond andis näitusele ühtse vormi. Näitus kulges ussikujuliselt läbi Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Oru maja nelja korruse. I korrusel oli Eesti Vabariik 1918 – 16.06.1940, II korrusel Eesti NSV 1940–1964, III korrusel Eesti NSV 1965 – 19.08.1991 ning IV korrusel Eesti Vabariik 20.08.1991– … . Kuid esemetel üksi ei ole nii suurt väärtust, kui neid ei täiendaks inimeste lood. Koridori seintel olevatel ekraanidel sai näha väärtuslikku videomaterjali, mis sisaldas intervjuusid erinevate põlvkondade esindajatega. Seinu katsid informatiivsed ajateljed ning Eesti ajalugu tutvustavad tekstid.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 12. klasside ajalookursuse raames valmis õpilaste kogutud asjadest näitus „100 aasta lood“

Lisaks näitusele tuli abiturientidel korraldada ka endi kokkupandud haridusprogramme 1.–11. klasside õpilastele. Väiksemates rühmades toimunud tundides tuli esemeid otsida, jutukesi luua, pioneerivannet anda ja muud huvitavat teha. Kursuse käigus peeti blogi, kuhu tehti sissekandeid näituse ettevalmistusprotsessi ning muuseumitundide kohta. Blogi saab kasutada õppematerjalina.

9.–12. klasside õpilastele toimus koolis kõnevõistlus, mis peeti Vabariigi Presidendi Kantselei korraldatud ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kõnekonkursi „Kirjuta Eestile“ raames.

Võistluse eesmärgiks oli tuua esile riigi olulisus kirjasõnas. Osaleda sai nii kõne, luuletuse kui videoga. Õpilased said mõelda, mida kodumaa neile tähendab, mida saaks teha, et siin oleks veel parem olla. Arendati oskust küsida õigeid küsimusi ja olla kriitiline end ümbritseva keskkonna, tõekspidamiste ja maailmavaadete suhtes. Õpilased said arendada oma kirjalikku eneseväljendus- ning esinemisoskust. Suuremad õpilased olid eeskujuks väiksematele, sest parimaid kõnesid kuulsid ka pisikesed ja said sealt mõtlemisainet, jututeemasid ja muidugi sihiseadet oma kultuuri väärtustamiseks.

Parimaks kõneks valitud „Meie inimesed“ kandis aktusel ette selle autor Heelika Uuk (12. klass)

Võistluse parimad palad kanti ette Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud aktustel, mis olid tavapärasest veelgi pidulikumad.

Parimaks luuletuseks valitud Marten Auna (11. klass) luuletust „Kui eestlane olen, kas eestlaseks jään?“ esitas abiturient Mikael Kelomees. Parimaks kõneks valitud „Meie inimesed“ kandis ette selle autor Heelika Uuk (12. klass). Kõnesid ilmestasid kooli koorid. Lisaks sai kuulda ka ülekoolilise luulevõistluse „Vähemalt 100 luuletust Eesti autoritelt“ parimaid luuletuste esitajaid.

Kuulajaid puudutavate teemadega esinesid aktustel veel näitleja, laulja, saatejuht ja ajakirjanik Jüri Aarma, aasta noorsootöötaja ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi filosoofia õpetaja Ivo Visak ning Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Algklasside majas toimusid presidendi vastuvõtud, kus igast lennust valitud president oma kaaslasega tervitas külalisi-kaasõpilasi. Gümnaasiumi aktusele eelnes kätlemistseremoonia, kus saabujaid tervitasid kooli direktor Imbi Viisma, gümnaasiumi õppetoolijuht Mihkel Kõrbe ja õppejuht Sirje Kaljula.

Eesti sajandijuubelile pühendatud aktused olid KSGs tavapärasest veelgi pidulikumad

Eesti 100. sünnipäevale pühendas KSG ka vikto- riini „EV100 küsimust“.

Viktoriin pani proovile õpilaste teadmised oma kodumaast, arendas silmaringi ja pakkus väljakutset. Esmaspäeva hommikuti võisteldi KSG Oru maja auditooriumis ja neljapäeviti Mäe maja raamatukogus. Korraga vastati kümnele küsimusele, mis kümne nädalaga tegi kokku sada. Viktoriinis osales igast klassist kuni kaks õpilast, kes iga nädal vahetusid. Hasart tekkis nii õpilastel kui ka õpetajatel.

Mäe maja suurematest oli kõige tublim 3.k klassi võistkond. Ettevõtmine oli lastele niivõrd huvitav, et paljud soovisid selle traditsiooniks muuta. Oru maja parimaks osutusid 7.c klassi õpilased. Auhinnaks oli „Tund tähega“ ehk tavaliste ainetundide vahelduseks veedetakse 45 minutit „Eesti otsib superstaari“ saate finalisti Jennifer Marisse Coheniga. Kohtumisel noor superstaar laulis, vastas õpilaste küsimustele ja jagas autogramme.

Imbi Viisma, Marika Randma, Triinu Orumaa, Janari Schvede ja Laura-Liisa Perova, Kadrioru Saksa Gümnaasium