4.4

Kogupäevakooli projekt Tallinnas

Möödunud õppeaastal viis Tallinna Haridusamet koos seitsme kooli ja ühe huvikooliga läbi kogupäevakooli pilootprojekti. Kõik need koolid soovisid kogupäevakooliga jätkata ka 2018/19. õppeaastal.

Soome ja USA kogupäevakooli uuringud näitavad, et õigesti korraldatud kogupäevakoolis on õpilastel parem enesetunne, suurem huvi õppida ja ka hinded paremad kui tavalises koolis. Lapse pikk koolipäev ei ole sellises koolis lõputu koolipingis istumine ja õppimine. Lapsed peavad ka liikuma. Uuringud näitavad, et mõõdukas kehaline tegevus päeva algul, lõunaajal ja ka pärastlõunal parandab märgatavalt enesetunnet, õpimotivatsiooni ja õppeedukust. Inimese aju aktiveerivad isegi väiksed jalutuskäigud pargis (Carol Dwecki uuring).

Tallinna kogupäevakooli projektis osalesid 2017/18. õppeaastal Tallinna Südalinna Kool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Pääsküla Kool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium. Kaasa mõtles ka Tallinna Huvikeskus Kullo.

Projektis osalevad koolid said esiteks põhjaliku ülevaate Soome kogupäevakoolist, mida soome keeles nimetatakse paindlikuks koolipäevaks (joustava koulupäivä). Ülevaate andis Soome haridusministeeriumi spetsialist Riitta Rajala, kes oli Soome kogupäevakooli idee üks algatajaid 2013. aastal. Neli aastat hiljem olid Soome algkoolidest juba 93% kogupäevakoolid ning Soome riik toetas algklassilaste huviringe 5,8 miljoni euroga. Tallinna koolidel soovitas Riitta Rajala pidada silmas järgmisi põhimõtteid:
1) lapsed võiksid tegutseda väikestes rühmades ja igas rühmas tuleks luua meie-tunne; 2) kasutada rohkesti projekti- ja rühmapõhist õpet; 3) õppida tuleb uurides, katsetades ja eksides; 4) õhkkond peab olema salliv, tunnustav ja innustav; 5) ei kiusamisele – iga laps peab teadma, kuidas käituda kiusamisjuhtumi puhul.

Tallinna haridusameti juhtivspetsialist Viivi Lokk märkis, et kogupäevakooli loomisel ergutas koolijuhtide fantaasiat just Soome kogemus. Eriti see, et kogupäevakool parandas Soome lastel õpitulemusi. Teiseks oli oluline see, et Eesti riik eraldas täiendavalt raha huviringide eest tasumiseks. See andis võimaluse pakkuda kogupäevakooli lastele tasuta huviringe.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lapsevanemad peavad kogupäevakooli parimaks osaks õuevahetunde, mida koolis on kaks

1. juunil 2018 arutati Kadrioru Saksa Gümnaasiumis (KSG), mida esimene kogupäevakooli aasta andis. Esiteks said kõik projektis osalenud lapsed palju liikuda – nii koolimajas kui ka õues. Teiseks osalesid nad rohkelt huviringides. Kolmandaks astuti projektiga pikk samm nüüdisaegse õpikäsituse suunas.

Põhjalikult räägiti hommikuse esimese tunni muutmisest liikumistunniks. Näiteks KSGs on lapsed hommikuti mänginud lauatennist ning see meeldib neile väga, sest järgmiste vahetundide ajal kipuvad suuremad lapsed laudu üle võtma. 2018/19. õppeaastal on KSGl kavas korraldada esimese tunni ajal spordiringe, et lapsed saaksid ennast kohe hommikul „lahti liigutada“. Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) 1.–3. klassi lapsed on seni tulnud kooli teiseks tunniks, uuel õppeaastal tahetakse neile pakkuda enne tunde hoopis spordi- ja huviringe.

Eriti põhjalikult oli lõpuseminaril juttu pikast õuevahetunnist lõunaajal, mis seati sisse kõigis projektikoolides. KSG lastel on koguni kaks õuevahetundi, mõlemad 35 minutit. Pooled õpilased on siis õues, pooled samal ajal sööklas. Lapsevanemad on öelnud, et õuevahetunnid on kogupäevakooli kõige parem osa, sest tänu sellele ei tundu koolipäev lastele liiga pikk. Pääsküla gümnaasiumi lapsed ei käinud eelmisel õppeaastal õues ainult „koerailmaga“. Südalinna koolis nimetatakse õuevahetundi kvaliteetajaks ning ilusa ilmaga on lapsed päeva jooksul õues üle kahe tunni. Projektiraha eest osteti õuevahetundide jaoks ka tõukerattaid. Väga populaarsed olid seal veel tantsuvahetunnid, kus 1.–9. klassi õpilased tantsisid rõõmsalt üheskoos.

Algklassides on väga tähtis parandada õpitulemusi, et lapsed järgmisteks kooliaastateks tugeva põhja alla saaksid. Nii Soome kui ka USA uuringud näitavad, et õpitulemused paranevad, kui kogupäevakooli n-ö lisaõpe on huvipõhine. Saksa kogupäevakoolides on vastupidi: huvipõhisust pole eriti arvesse võetud vaid lapsed on seal olnud pedagoogi valve all, ja sealsed uuringud näitasid, et Saksamaal ei ole kogupäevakool laste õpitulemusi parandanud.

Lõpuseminaril selgus, et kõik pilootkoolid ongi kasutanud kogupäevakooli projekti võimalusi just huvipõhise õppe edendamiseks.

Üks uue õpikäsituse edendamise näide on Pääsküla gümnaasium, kus kolmandate klasside õpetajad korraldasid lennupõhise õppe. Nii said nad moodustada temporühmad ja toetada senisest rohkem nii nõrgemaid kui ka tugevamaid õpilasi. Sama kooli esimeste klasside õpetajad õpetasid teemapõhiselt, mis on lastele ainepõhisest õppest huvitavam. Pääsküla gümnaasiumis lõimiti nagu Soomeski klassitunnis õpitut huviringides tehtavaga. Näiteks käsitöös ja tööõpetuses tehti kõige keerukamaid asju pigem huviringides, sest seal olid parajasti (kooli oli remondis) paremad õpperuumid ja töövahendid. Ka spordiringid tegutsevad seal kehalise kasvatuse tundide ja riikliku õppekavaga kooskõlas. Kohalikku kogukonda kaasati aga nii, et kooli kutsuti lisaks lapsevanematele ka vanavanemaid. Algaval õppeaastal plaanitakse Pääsküla koolis minna üle kujundavale hindamisele. Kavas on asutada kooli lastevanemate nõukogu, kus on kõigi klasside esindajad.

Südalinna kooli kogupäevakooli õpilased käivad mitu korda päevas õuetundides

Tondi põhikoolis lähtuti esimesel projektiaastal soomlaste paindliku koolipäeva põhimõttest. Varem on neil olnud kõigepealt hommikul ainetunnid ja pärast seda kõik muu. Projektiaastal aga hakati kasutama paindlikumat tunniplaani, kus õpe, rehabilitatsioon, liikumine ja huvitegevus toimuvad lastele kõige sobivamatel kellaaegadel.

Rahumäe põhikool on olnud paindliku tunniplaani mõttes juba paarkümmend aastat kogupäevakool, sest neil on olnud kunstiringid ammu tunniplaani lõimitud. Projektiaastal lisandus kunstile veel huviringe.

Kogupäevakooli projekti suureks plussiks pidasid kõik koolid saadud raha täiendavate huviringide käivitamiseks. Tondi koolis kasvas huviringide arv koguni 35.
Puhtalt huvipõhiseks kooliks pole Eesti veel valmis, ka kogupäevakooli projekti koolides tuli natuke sundimist ette. See tähendab, et lastel tuli teha kas järgmise päeva kodutöid või lihtsalt lugemist ja arvutamist harjutada. Juba mõne kuuga harjusid nad ära, et natuke õppimist käib asja juurde ning rahul olid ka lapsevanemad.

Lustakas mängurada Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õuealal

Kõik kogupäevakooli projektis osalevad koolid liiguvad jõudsalt uue õpikäsituse suunas, rääkis Viivi Lokk. Käiakse palju õues ja liigutakse ka koolimajas sees. Lõimitakse õppeaineid ja rakendatakse teemaõpet. Rakendatakse meeskonnapõhiseid tegevusi, et edendada laste sotsiaalseid oskusi. Oluline on seegi, et kogupäevakool edendab õpetajate meeskonnatööd, sest lõimingud, rühmapõhine õpe jms eeldab ju, et õpetajad selle kõik koos põhjalikult läbi mõtleksid. Eesti võiks Viivi Loki arvates katsetada ka Soome laagrikooli, mis on samuti huvipõhine õpe. Laagrikoolis õpitakse eelkõige sotsiaalseid ja eluks vajalikke oskusi, kuid sealhulgas toimub ka õppetegevus. Lastekaitseliit on pakkunud laagrikooli võimalust ka Eestis (vt lastelaagrid.eu/laagrikool), kuid paistab, et selle mõttega harjumine võtab veel aega. Seni ei ole ükski kool julgenud veel laagrikooli proovida.

Viivi Lokk, THA üldhariduse osakonna juhtivspetsialist

Õpetajate Leht „Teeme algklasside koolipäeva pikemaks!“, 24. august 2018.

Tallinna Südalinna Kooli kokkuvõtte kogupäevakooli pilootprojektist

Tallinna Südalinna Kool on kogupäevakool alates 8. jaanuarist 2018. Poole aastaga lõi kool endale sobiva mudeli, mis on ennast igati õigustanud.

Kogupäevakooli õhtustes tegevustes kuni kella viieni osaleb igapäevaselt 35–45 õpilast, poole aasta jooksul on osalenud õhtustes tegevustes umbes 170 põhikooliõpilast. Kogupäevakoolis on igal kuul üks suurem teema (nt taaskasutus, koostöö, tervis), millel põhinevad kogupäevakooli juhataja juhendatud tegevused. Õpilased käivad lisaks päevastele õuevahetundidele veel kaks korda õuetundides ja saavad võimaluse õpetajate juhendamisel teha õpiklassis kodutöid või enda valitud raamatut lugeda.

Kogupäevakooli kasutuses on äsja renoveeritud ja erinevaid tegevusi toetav ruum ning suur hulk lauamänge, meisterdamisvahendeid jm. Õpetajad on läbinud koolituse, kus saadi teadmisi kaasaegsest noorsootööst ja mõtestati üheskoos kogupäevakooli eesmärkide, tegevuste ning mudeli üle. Kogupäevakooli raames korraldati kevadisel koolivaheajal vägagi populaarseks osutunud linnalaager.

Kool osales SA Innove korraldatud võistlusel „Aasta kool 2018”, kus pääseti enda kogupäevakooli tutvustava videoga 67 kooli hulgast kümne parima hulka. Finalistide seast valiti parim kool rahvahääletusel.

Kogupäevakooli osana tegutsevad Tallinna Haridus- ameti projekti toel uute tasuta ringidena teise ja kolmanda kooliastmele loodusring ja ProgeRobo, mille kõik õppekohad on kogu õppeaasta jooksul olnud täidetud. Jätkunud on tasuta aineringid, mille eesmärgiks on toetada teatud ainetest süvitsi huvitatud õpilasi. Kokku tegutseb koolis üle 20 eri huviringi, mis kannavad kooli missiooni toetada iga õpilast just talle sobivalt ning millest enamik on õpilastele tasuta.