5.2.9.1

Reaali Poiss – 90

Vabadussõjas hukkunud Tallinna kooliõpilastele ja õpetajatele pühendatud mälestusmärk Reaali Poiss

Tallinna Reaalkool tõdes, et tegemist on ühe olulisima Vabadussõja monumendiga ning mälestuspäeva eesmärk on kalliks pidada Vabadus- sõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestust.

Tseremooniale olid kutsutud Läti, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Taani ja USA suursaadikud, sest just need kuus riiki toetasid Eestit aastatel 1918–1920 kestnud sõjas. Osalesid ka Jakob Westholmi Gümnaasiumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja teiste koolide esindused, linnajuhid, vilistlased ja skautide esindajad.

Apollo kino Saku saalis korraldati väärikale tähtpäevale pühendatud ajalookonverents „Poiss 90”, kus ettekannetega astusid üles Tallinna Reaalkooli, Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased.

Publiku ees rullus lahti mälestusmärgi rajamise, mitmekordse mahavõtmise ja taaspüstitamise lugu, taustaks fotod ja filmikaadrid ekraanil (Andreas Must ja Tommi Allar Oja). Kuulda sai kooli ümbruse hoonestuse kujunemisest (Johann Ortin Õun), realistide rollist iseseisvumises ja sõjateest (Margus Lomp, Erko Olumets), Reaalkooli direktori Nikolai Kannu rollist eesti kooli sünnis (Rene Piik), legendaarsest võimlemisõpetajast Anton Õunapuust, kes pani aluse ka Eesti rahvuslikule skautlusele (Margus Lomp), õppursõdurite sõjateest (Samuel Rüsse ja Jete Eevald) ja teistegi vabadussõja mälestusmärkide saatusest ja arhitektuurist (Johanna Madleen Rodima). 11.–12. klassi õpilastele andis konverents ettekannete koostamise ja esinemise oskuse, oskuse lõimida oma teemaga nii ajaloo, geograafia, informaatika, kunstiajaloo ja muusika tundides õpitu kui ka uurimistööde kirjutamisel saadud kogemus.

Andreas Musta vahendusel arvas tähtpäeva kohta Reaali Vaim järgmist: „Tseremoonia monumendi ees tõi ikka pisara silma. Olin ma ju ka ise kohal 90 aastat tagasi, kui Reaali Poiss avati. Oli see vast lumetorm! Mäletan, et tugev tormituul puhus veel härra kirikuõpetaja prillid eest ja otse lumehange, kust me neid enam lume seest üles ei leidnudki. Ka konverents oli täpselt nii, nagu vaja. Oh, küll need sõdurilaulud olid alles ilusad. Täpselt nii, nagu 99 aastat tagasi vabadussõtta minnes.”

Mälestussamba püstitamise mõtte algatas toonane Tallinna Õpetajate Selts, Tallinna linnavalitsuse loal asetati see 13. novembril 1927 Reaalkooli kõrval asuvale platsile, mis oli lähedal kohale, kus Eesti Vabariik sündis. Eesti vabaduse eest jättis oma elu 5 Tallinna õpetajat ja 24 õppursõdurit.

Eesti Vabariigi 80. aastapäeval toimus Reaalkoolis esimene pidulik ühisaktus, mille idee autor oli kooli vilistlane Ivar Trikkel ning aukülaliseks president Lennart Meri. Riigi juubeliaastapäeval iga viie aasta järel toimub Reaalkooli aulas aktus Eesti Vabariigi Presidendi osavõtul, osalevad Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi esindajad, vilistlased ja riigitegelased. Aastate jooksul on koostöö laienenud ka Tartu rahu aastapäeva ja Reaali Poisi juubelite tähistamiseni.

2008. aastast õpetatakse kõigis kooliastmetes lisaks kooli ajalugu. Realica on läbiv teema kooli õppekavas, mida käsitletakse eelkõigu ajaloo ja eesti keele tundides, süvendatult 5. ja 10. klassis. Õppetöö sisu on vilistlane Henn Saari kokku võtnud Reaali Vaimu definitsioonis, milleks on „keskmisest kõrgem õpetajate legendaarsuse aste, tavalisest sügavamale ulatuv ühistunne ja ainulaadne sümbolkommete palett.“

Heli Ahuna, Tallinna Reaalkooli ajalooõpetaja

Andreas Must, Tallinna Reaalkooli lend 134.b