6.4.13.2

Haridustehnoloogia mess BETT

24.–27. jaanuaril 2018 toimus Londonis ExCeLi messikeskuses järjekordne Euroopa suurim haridustehnoloogia mess BETT (British Educational Training and Technology Show), kus saadi palju kasulikke kogemusi.

Haridustehnoloogia messil BETT sai näha palju huvitavat, muu hulgas Microsoft Hacking Stem joogikõrtest robotkätt

Messil tutvustatakse uusi hariduslikke riist- ning tarkvaralisi tehnoloogilisi lahendusi. Seekordsel Bettil osales kokku 850 ettevõtet ja üle 34 700 külastaja (131 riigist) globaalsest hariduskogukonnast. Külastajatel oli võimalus leida inspiratsiooni, kuidas tehnoloogiat õpetamisel ja õppimisel paremini ära kasutada, seminaridel sai arutleda hariduse tulevikusuundadest – mis rolli mängivad tehnoloogia ja innovatsioon hariduse omandamisel.

Tallinna Reaalkoolist külastasid messi IT-juht Veiko Somelar ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent. Eesmärgiks oli tutvuda innovaatiliste õpikeskkondadega, uute riistvaraliste ning tarkvaraliste lahendustega, sh õppeedukuse jälgimise (õppimist toetava hindamise) ning sellega seotud lahendustega.

„Messi külastamisest saime kinnitust, et oleme oma programmeerimisõppega õigel teel, kuna see on hariduses praegu märksõna number üks,“ ütles Veiko Somelar. „Interaktiivsed ekraanid mobiilsetel alustel tõrjuvad peatselt välja praegused seina külge kinnitatud interaktiivsed tahvlid. Õpilaste individuaalset edasijõudmist ainetes jälgitakse ja analüüsitakse üha enam, et iga õpilane suudaks teadmisi omandada võimalikult edukalt ja talle sobivalt.“

Kuna sel õppeaastal viidi Reaalkoolis sisse algklassides Micro:bit platvormil programmeerimise õpe, siis tunti huvi just selle temaatikaga seonduvate lahenduste vastu. Rahvusvahelise õpilaste võistluse „Micro:bit 1st Birthday Challenge“ võitjad näitasid oma Micro:bittide baasil valmistatud võidutöid. Juurde oli tulnud väga palju ettevõtjaid, kes pakkusid oma robootika ja programmeerimise lahendusi, sh laiendusi ning täiendusi Micro:bittide kasutamiseks. Mitmed kopeerisid juba olemasolevaid ja laialtkasutatavaid platvorme (Micro:bite, Lego, Arduinot, LittleBits). Suur osa pakutavatest platvormidest olid piiratud funktsionaalsusega valmis robotid. Kuigi uued lahendused on pilkupüüdvad ning ihaldusväärsed, soovitame koolidel, kes on juba leidnud endale sobiva robootika ja programmeerimisplatvormi, jätkata olemasolevatega ning neid siis vajadusel täiendada pakutavate lisadega, mitte hankida uut platvormi.
Mitmed tootjad olid võtnud kasutusele magnetlahendusi, mida on võimalik kiirelt ühendada ja valesti ühendamine on võimatu. Selliste Micro:bitiga ühilduvate komplektide (andurid, sensorid, täiturid) kasutamine võimaldab kiiresti erinevaid esemeid kokku panna ja saada ka soovitud tulemusi testida. Robootikaplatvormide rakendamisel (loominguliste projektide/objektide ehitamisel) kasutati nii väljatöötatud komplekte kui ka lihtsaid kättesaadavaid vahendeid – plastpudelid, papp, joogikõrred jne. Nende oskuste ja teadmiste õpetamine on liikunud viimase dekaadi jooksul tehnoloogiatundidest/õppest ka teiste ainet õpetamisse.

Enamlevinud programmeerimiskeskkonnad olid Scratch, Makecode. Üha enam populaarsust koguv programmeerimise õppimiskeskkond on MineCraft.

Väljas oli mitmeid 3D-printeri tootjaid, aga vaid üksikud pakuvad sinna juurde ka kompleksset õppelahendust (DremelDigilab& ABLabs). Uuendusena 3D-printerite juures jäi silma mitme tootja pakutav robotkäsi, mille töömoodulid on vahetatavad. Koolidele mõeldud robotkäed on programmeeritavad kas graafilise programmeerimis-keskkonna või Pythoni/C keele abil. Silma jäid Dobot, Snapmake ja Ufactory. Nende kasutusvõimalused peale printimise ja laserlõikuse oli veel suuremad – võimaldasid simuleerida tootmist ja oli ka võimalus ise programmeerida masinat. Printimisel ja modelleerimisel kasutatakse enamjaolt vabavaralisi võimalusi (TinkerCad).

3D-mudelite loomiseks pakuti mitmeid erinevaid modelleerimiskeskkondi ja sinna juurde võimalust modelleeritud ese paigutada sobivasse keskkonda. 3D-skanneerimises on traditsiooniliste vahendite kõrval välja töötatud võimalus tahvelarvuti või nutitelefoniga eset skaneerida (Qlone). Vaakummasinate suurused on oluliselt vähenenud, kuid 3D-printerid on need üldiselt turult välja tõrjunud.

Võidukäiku proovib teha virtuaalreaalsusõpe – paljudel ettevõtetel on pakkumisel virtuaalprillid ja nendega kaasnevad tarkvaralahendused ning tunnid. Tootjatega vesteldes ja seminare kuulates ei leidnud Reaalkooli õpetajad veel head virtuaalreaalsuse rakendust haridussüsteemile.

Interaktiivsete ekraanide pealetung jätkub ja projektorite pakkumine väheneb. Tootjad, kes on siiamaani ainult projektoreid pakkunud (Beng, ViewSonic) on tulemas jõudsalt ekraanide turule. Suurimad pakutavad ekraanid olid valdavalt 84-86“, kuid nende hind on koolide jaoks liiga suur. Üha enam mõeldakse ka mobiilsema õpikeskkonna peale, sh interaktiivsete tahvlite mobiilsuse peale. Oli nii lihtsaid liigutatavaid ekraanide aluseid kui ka horisontaali asetatavaid aluseid. Tähelepanu äratas BalanceBox tahvlisüsteem, kus interaktiivse ekraanihoidjaga oli integreeritud ka valge tahvel. Seda on võimalik paigutada nii seinale kui iseseisva ratastega aluse peale.

Algklassidele pakutavaid võimalusi oli võrreldes kümne aasta taguse ajaga oluliselt vähem. Üheks huvipakkuvamaks lahenduseks oli Prodigy Game, kus õpetajal on suur valikuvabadus matemaatika teemade ja tasemete osas ning saab head tagasisidet õpilaste edasijõudmise kohta.

Silma jäid mitmed tarkvarad, mis tegelesid õpilaste kirjutamis- ja lugemisoskuse parendamisega. Sellest lähtuvalt võiks järeldada, et düsleksia ja düsgraafia on õpilaste seas muutumas üha enam levinuks ning seetõttu proovitakse leida lahendusi selle probleemiga tegelemiseks. Samuti on maailmas suurenemas erivajadustega õpilaste osakaal ja neile oli suunatud mitmeid erinevaid tarkvaralisi lahendusi.

Suuremat rõhku pannakse hindamisele, motiveerivale tagasisidestamisele – õpianalüütikale. Pakuti erinevaid tarkvaralisi õppetöö haldamise, õpilaste edasijõudmise, andmete kogumise ja selle töötluse lahendusi. (eKool, Stuudium). Paraku on need suunatud peamiselt Suurbritannia koolidele ning nende lahendustele.

Õppetöös pakutakse üha enam õpilaste ja õpetajate koostööd toetavaid keskkondi. Microsoft arendab oma OneDrive ja Office365 baasil koolidele mõeldud keskkonda TeacherDashboard.

Veiko Somelar, Tallinna Reaalkooli IT-juht